Paljud tootmistöölised ja klaaskiudtööstusega tegelevad juhid räägivad klaaskiust ning paljud on segaduses, eriti päikesepaistelistel päevadel lendavad tehasehooned päikese all läikivate klaaskiudniitidega, mis ajab inimesi veelgi rohkem kartma!
Nad on mures, et klaaskiud põhjustab silikoosi või isegi vähki asbesti ja muid mineraalkiude! Kas klaaskiud on nii hirmutav?
1. Nagu me kõik teame, on asbest laialdaselt kasutatav tööstusmaterjal, looduslik mineraalkiud.
Tänapäeval on maailmas levinud üksmeel, et asbest on inimeste elule ja tervisele kahjulik. Asbesti kasutamise piiramine ja keelamine on muutunud trendiks. Niisiis, kas klaaskiud, mis on toimivuse ja vormi poolest sarnane asbestiga, kujutab endast ohtu inimeste tervisele?
Legendaarne klaaskiud "jääb söömisel soole külge, kas see on eluohtlik"? Kas see põhjustab vähki nagu asbest? Kas see põhjustab silikoosi nagu asbest põhjustab asbestoosi? Kas see põhjustab inimkehas muid haigusi?
Teadus- ja tehnoloogiatöötajad üle kogu maailma on selle kohta juba palju põhjalikku uurimistööd läbi viinud ja järeldus on ühtlane. Vastus on "ei"!
Kuna minu riigis on selliseid küsimusi vähe uuritud ja aruandeid pole piisavalt, on normaalne, et paljudel tööstusharu inimestel, eriti rohujuuretasandi töötajatel, on selles palju kahtlusi. Keegi ju oma tervise üle nalja ei tee!
2. Esiteks sellepärast, et kuigi asbest ja klaaskiud on välimuselt, kujult, toimivuselt ja kasutuselt väga sarnased, on neil erinevad komponendid ja struktuur.
Asbestkiud on kristalliline kiud, klaaskiud aga amorfne mittekristalliline struktuur. Asbestikiudu saab aksiaalsuunas purustada peenemaks kiududeks, mis on inimeste tervise jaoks ülioluline.
Klaaskiud viitab üldiselt klaaskiule, mis on valmistatud silikaatsulamist filamentide kujul, näiteks pidev klaaskiud läbimõõduga 3–25 μm, peamiselt 6–15 μm (minu riigis 6–13 μm). Klaaskiud ei ole kristalne struktuur ja seda ei saa teljesuunas peenemaks kiududeks purustada, kuid enamik neist kiududest on rabedad (eriti jämedad kiud) ja purunevad pinge all kergesti lühemateks kiududeks.
Asbest on looduslik anorgaaniline kristalne mineraalkiud. Asbestkiu läbimõõt on tavaliselt ainult 0.02-2μm. Kuna asbest on kristalliline kiud, võib see pärast välisjõu mõjul praguneda aksiaalsuunas õhemateks kiududeks.
Kui me tööl õhku hingame, filtreerivad mõned õhus hõljuvad pikemad klaaskiud ninakarvade ja nina limaskestade, bronhide ja hingetoru kaudu, mis tähendab, et kõik õhus hõljuvad klaaskiud ei satu sisse hingata. Inimkeha.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), USA tööohutuse ja töötervishoiu instituudi ning paljude maailma ekspertide hinnangul on nad pärast pikaajalisi eksperimentaalseid uuringuid kõik seisukohal, et inimkeha sissehingatava kiu minimaalne läbimõõt peaks olema väiksem kui 3 μm ja selle kuvasuhe on suurem kui 5:1. Üldiselt arvatakse, et kiud, mille pikkus on üle 200-250 μm, ei satu inimkeha sügavatesse kopsudesse. Mõned eksperdid usuvad, et üle 100 μm pikkuseid kiude on peaaegu võimatu inimkeha sügavatesse kopsudesse sisse hingata.
See tähendab, et tavaliselt kasutatavaid pidevaid klaaskiude (läbimõõt 6-13μm) ei saa sisse hingata inimkeha sügavatesse kopsudesse; see tähendab, et kiu füüsilise vormi ja geomeetrilise suuruse vaatenurgast on klaaskiude raske inimkeha sügavatesse kopsudesse sisse hingata.
Pideva klaaskiu tõmbamisprotsessi ajal kaetakse uue kiu pind märgava ainega, keritakse seejärel algsele kiudtorule ja saadetakse töötlemiseks järgmisesse protsessi.
Niisutav aine on vesilahus, mis kaitseb uut kiudu tõmbamisoperatsiooni ajal, nii et üldiselt ei satu ruumi lühikesi kiude.
Selle töötlemise ja kasutamise käigus ei teki palju klaaskiust purunemisi ja juukseservi. Selles välisõhus on klaaskiu kontsentratsioon väga madal. Üldjuhul on 1 kuupsentimeetris õhumahus vähem kui üks kiud. Veelgi enam, kiu läbimõõdu vahemikus 6–13 μm on kiud paks ja õhus kiirema settimiskiirusega, mistõttu püsib see õhus lühemat aega. Klaaskiu kontsentratsioon on asbestiga võrreldes sadu kordi väiksem.
Klaaskiu madala kontsentratsiooni tõttu õhus on klaaskiu inimese kopsudesse sissehingamise tõenäosus väga väike.
3. Teiseks peame mõistma, kui kaua võib klaaskiud kopsudes eksisteerida, kui see sügavale kopsudesse sisse hingatakse?
Muidugi, mida lühemat aega klaaskiud inimkehas viibib, seda parem.
Klaaskiu sügaval inimese kopsudes eksisteerimise aeg sõltub klaaskiu keemilisest stabiilsusest, st selle võimest seista vastu kopsuvedeliku erosioonile, mis mängib selle potentsiaalsetes bioloogilistes mõjudes väga olulist rolli.
Klaaskiud on amorfne silikaatmaterjal, mis sisaldab erinevaid metallioksiide ja mittemetallioksiide, mille põhikomponendiks on SiO2.
Kuna klaaskiud moodustuvad tõmmates, siis uus ökoloogiline kiud tekitab termilise pinge tõttu klaaskiust silindri pinnale mõningaid mikropragusid. Lisaks sisaldab klaaskiu pind mõningaid katioone ja on hüdrofiilne, mistõttu kopsuvedelikus olev kopsuvedelik imbub nendesse kiududesse kergesti.
Nagu tabelist näha: asbest lahustub täielikult umbes 300 aastaga ja siiani pole maailmas keegi 150-aastaseks elanud. See tähendab, et kui asbestikiud on sügavale inimese kopsudesse sisse hingatud, saadab see inimest kogu tema elu kuni hauda sisenemiseni. Kui aga klaaskiud on sügavale inimese kopsudesse sisse hingatud, lahustub see inimese kopsuvedelikus ja imendub see vaid mõne kuuga. Seetõttu ei kahjusta klaaskiud inimese elu!
4. Ameerika Ühendriigid uurisid 4,864 töötajat kuues klaasitehases ja uurisid surmajuhtumeid viimase 30–35 aasta jooksul.
Sarnane uurimine viidi läbi ka 6585 töötajaga kahes tehases, mis tootsid nii klaasvilla kui ka pidevat klaaskiudu. Selgus, et nende töötajate kopsuvähki haigestumise risk ei erinenud oluliselt samas piirkonnas elavate inimeste prognoositud tulemustest ning täheldatud kopsuvähi risk oli seotud kokkupuuteajaga.
Sellel polnud midagi pistmist esimesest kokkupuutest möödunud ajaga ega klaaskiuga kokkupuute kumulatiivse ajaga. Pideva klaaskiuga tehasetöötajate kopsuvähi suremus ei ületanud oluliselt kohalikku kopsuvähi suremust ning sellel polnud mingit pistmist kokkupuuteaja ega kumulatiivse kokkupuuteajaga.
Seega on taas kord tõestatud, et klaaskiud ei kahjusta inimelu! Nii et klaaskiuga silmitsi seistes pole vaja rääkida "klaasi" värvimuutusest!
5. Muidugi, kuigi klaaskiud ei kahjusta inimelu, on enamik kiududest suhteliselt paksud, mis põhjustab inimese naha, silmade, hingetoru ja bronhide mehaanilist stimulatsiooni ning võib mõnel inimesel põhjustada erüteemi.
Selle stimulatsiooni tundlikkus on inimestel erinev. Üldiselt on professionaalsed tootmistöötajad selle stimulatsiooni suhtes palju vähem tundlikud kui mitteprofessionaalsed tootmistöötajad. See erineb erinevatest tööstuslikest dermatiididest. See stimulatsioon kaob tavaliselt mõne päevaga.
Sellest hoolimata vähendab see mehaaniline stimulatsioon inimese mugavust ja halvendab tootmistingimusi. Seetõttu peaksid FRP ettevõtted tootmissektsioonis, kus tekib klaaskiust tolm, käsitsi pastaga, FRP survevaluga jne, lisama tolmu vältimise ja tolmu eemaldamise seadmed, et minimeerida välisõhu kiudude tolmu sisaldust.
Teisest küljest peaksid ettevõtted tugevdama töötajate individuaalset kaitset. Ettevõtted on ju ühiskonna "avalikud tööriistad". Rikkumise loomisel ärge unustage ettevõtete sotsiaalset vastutust! Ole kohusetundlik ettevõtmine! Töötajate tervise kaitsmine ja harmoonilise keskkonna loomine on iga vastutustundliku ettevõtte kohustus.
