Ka klaaskiudvõrkkanga ehitusstandardid on piirkonniti erinevad. Välisseinad tuleb katta võrkkangaga, siseseinad aga erinevate materjalidega krohvida. Võrklapi laius on kujundusjoonisel 300mm. Üldjuhul nõutakse ainult 200mm laiuse võrkkanga lisamist erinevatele ettenähtud materjalidele (ainult siseruumide krohvimise ehitusprotsessi käigus, välisseintele kohustuslikku nõuet ei ole).
Klaaskiudvõrkkangas tuleks asetada enne krohvikihi keskmise kihi paljastamist, see tähendab, et esmalt tuleb karestada aluskiht, seejärel tuleb peale kanda klaaskiudvõrkriie ning seejärel keskmine kiht ja pinnakiht. Miks sa seda teed?
Võrkkanga krohvikihi keskele asetamise eesmärk on parandada krohvikihi üldist pragunemiskindlust ja tõmbetugevust, nii nagu raudbetooni terasvardad tuleb asetada betooni keskele.
Välisseinte krohvimist on kolme erinevat tüüpi, üks on välisseina polüstüreenplaadist isolatsioonisein, teine on dekoratiivsammas GRC materjalist silinder ja teine on betoonsein. Dekoratiivsammaste ja stüreenplaadist seinte võrkkangast ning põhikonstruktsiooni puudustest tulenevalt jääb krohvipaksus 30-50mm vahele.
Kudumiskavatsus
1. Veenduge, et krohvikihtide ning krohvikihi ja alumise kihi vaheline ühendus oleks stabiilne, ilma kihistumiseta või õõnsusteta ning pinnakiht ilma plahvatusohtliku tolmu ja pragudeta (v.a. tuulepraod).
2. Vältida õõnsate pragude tekkimist siseruumide põhjakihi ning tellis- ja betoonseinte ristmikul.
3. Vältida sise- ja välisaknalaudade krohvimisel õõnsusi ja pragusid.
4. Hoiduge õõnespragudest, mis tekivad ukse- ja aknaraamidele ning müüritise konstruktsioonile reserveeritud aukudest, tellingute jaoks mõeldud aukudest, müüritise vuukidest jne, kus mört ei ole täis või vuugid ei ole tugevad.
5. Hoiduge seinte krohvimisel ja vihmavee läbilaskvusel esinevatest tavalistest kvaliteedidefektidest välisakende tööpindadel, betoonsammaste ja telliskiviseinte ristumiskohtadel ning karniisidel.
